Pealeht Shindo Artiklid Shindo — uus ja samas iidne

Shindo - uus ja samas iidne

"Keskmise eestlase füüsiline vorm on kahetsusväärselt vilets,” nendib Mart Parmas. Ta ise on püüdnud selle vastu võidelda erinevaid Ida kehakultuuri suundi eestlastele tutvustades. Üks neist on shindo, mille loojaks on sensei Kazuko Kuratomi.

Kazuko Kuratomi töötas shindo välja eelkõige selleks, et aidata oma allergia- ja astmahaiget tütart. Nüüdseks on shindo levinud aga mitmel pool maailmas, kaasa arvatud Eestis.

„Ainuüksi mina olen shindo diplomini viinud paarsada Eesti inimest,” ütles Mart Parmas.

Jõgevamaal on shindo harrastajaid Jõgeval, Põltsamaal, Palamusel ja Tabiveres ühtekokku viie-kuuekümne ringis. Neid juhendavad Maie Puusepp, Riina Lastik ja Magi Ilm.

„Shindo on ühtaegu treening ja profülaktiline massaaž,” ütles Mart Parmas. "See teeb inimese rahulikumaks, lõdvestab lihaseid, aitab inimese igapäevasest oravarattast kasvõi mõneks ajakski välja. See sobib nii inimestele, kes niigi juba tegelevad oma kehaga, nagu sportlased, tervisevõimlejad, aeroobikaharrastajad või rahvatantsijad, kui ka kontoris arvuti taga istujatele, kelle keha liikumisvaeguse käes kannatab. Shindo on igas eas inimestele, kes tahavad alustada enda vaimse ja füüsilise korrastamisega.”
Jõuda juurteni

Shindo on ühtaegu uus ja iidne: selle loomisel tugines Kazuko Kuratomi Jaapani kultuuri- ja kehakultuuritraditsioonidele.

"Ida tervendus- ja liikumissüsteemid on maailmas nii levinud just sellepärast, et need on ajale vastu pidanud,” ütles Mart Parmas. "Ka meil siin olid kindlasti omad liikumissüsteemid, aga me oleme need progressi käigus ära unustanud. Ainus iidne kehakultuuri vorm, mis säilinud, on rahvatants, ent sellegi põhi on moderniseerimisega ära rikutud.”

Intervjuus ajakirjale Üks on Kazuko Kuratomi öelnud, et inimkonnal on tegelikult teadmised, kuidas elada ja terveneda, olemas, kuid tsivilisatsiooni arenemise käigus oleme me need unustanud. Shindo aitab need meelde tuletada.

Jaapanis on Kuratomi sõnul näiteks suureks probleemiks psüühilised haigused. Mitmed vaevused on seotud aju funktsioonidega: tasakaaluhäired, närvisüsteemi haigused jms. Lapsed ei julge tihti kooli minna, palju on laste enesetappe. Samuti on probleemiks viljatus. Üksnes kaasaegne meditsiin ei suuda selle kõige vastu võidelda. Oluline on, et inimesed ise hoolitseksid oma keha eest, oleksid omaenda keha tervendajad.

Tavaliselt soovivad inimesed Kuratomi sõnul kiiret tervenemist, aga tähtsam on küsida: millest on haigus põhjustatud? Üksnes medikamentide võtmise abil haiguse vastu võitlemine on shindo looja meelest nagu umbrohu peenralt kitkumine juuri mulda alles jättes. Shindo aitab haiguse välja juurida, kusjuures mitte tervendaja mõjujõu, vaid inimese enda energia abil. Kui paranemise soovi ei teadvustata, siis paranemist ei toimu.
Ida ja lääs

Shindo harrastuses seguneb teatud mõttes ida ja lääne kultuur. Tavapärane idamaine moodus on nimelt rakendada teraapiavõtteid paaris, läänelik stiil on grupitöö. Shindo’d tehes töötatakse rühmas, mis on jagunenud paaridesse: seal antakse ja võetakse energiat, puudutades paljusid inimesi. See on kehatöö tehnika, mille läbi tervendaja mõjutab tervendatavat ja vastupidi. Nii et shindo õpetaja endagi jaoks on treeningud olulised: temagi vajab ju tervendamist.

Mis Kazuko Kuratomi haigena sündinud tütresse puutub, siis tema on nüüdseks täiskasvanuks saanud ja täielikult tervenenud. Seda viimast mitte üksnes tänu shindo’le, vaid ka sellele, et nii ema kui ka tütar mõistsid: kõige olulisemad siin ilmas on armastus ja tänutunne maailma ja inimeste vastu.

"Olin enne tütre sündimist olnud kasuahne, ihaldanud suurt maja, ilusat autot ja head elu ning unustanud need tähtsad tunded,” ütles Kazuko Kuratomi.

Nüüd rändab ta kehateraapia tunde andes pidevalt mööda ilma. Augusti lõpus tuleb ta ka Põltsamaale. Temaga kohtuma on oodatud need, kes sihndo’st juba üht-teist teavad. Need, kes alles teada tahavad, võivad minna ülehomme Põltsamaal algavale viiepäevasele shindo seminarile, mida juhendab Mart Parmas. Põgusat tutvust teha soovijad on ühisgümnaasiumi vanasse võimlasse oodatud kella 18ks, enam huvi tundjad võivad tulla juba hommikul.

RIINA MÄGI

Allikas: Vooremaa