Pealeht Koryu-käsivõitlus Artiklid Koryu Uchinadi Tehniline sisu

Koryu Uchinadi tehniline sisu

Pisut füüsikast ja karatest

Koryu Uchinadi on samapalju kunst kui teadus. kui küsida üldiselt, mida käsivõitluskunst uurib või millega tegeleb, on vastuseks ilmselt see, et võitluskunst uurib seda, kuidas inimkeha kogu oma anatoomiliste ja füsioloogiliste iseärasustega maksimaalselt efektiivselt kasutada selleks, et vastast kahjustada, samal ajal ise end kahjulike mõjutuste eest kaitstes. Võitluskunsti tehniline arsenal tugineb teadmistele inimese anatoomiast ja füsioloogiast. Füüsilises mõttes on inimene ju sarnane elektromehaanikaseadmele ja koosneb erinevatest vedrudest-kangidest-klappidest, torudest-membraanidest-juhtmetest... Seetõttu on ka käsivõitlustehnikad enamuses seletatavad läbi viie lihtmehhanismi, mille põhimõtted füüsikatunnis selgeks tehakse: kang, kruvi, plokk, ratas ja kiil (kaldpind). Tehnikate üksikkomponendid on aga taandatavad veelgi lihtsamale jaotusele: tegu on kas impulsiedastusega (impacting – löömine või tõukamine) või haaramisega. Tinglikult võiks siia juurde tuua ka positsioneerimise, ehkki ühe inimese asukoht teise suhtes veel iseenesest teist ei mõjuta. Küll aga on õige positsioneerimine vältimatuks eelduseks järgneva tegevuse efektiivsusele. Näiteks heitetehnika võib olla kombinatsioon impulsiedastusest ja haaramisest: ühe käega haaratakse vastasel käest ning teise käega ümber puusade, samal ajal aga lükatakse oma puusad jõuliselt taha-üles, mistõttu vastane kaotab tasakaalu ja kukub sinna, kuhu teda käest tõmmatakse. Positsioneerimine on siin muidugi ülitähtis, sest vastasest liiga kaugele jäädes ei ole võimalik piisavat impulssi anda ega vastase õhulendu kontrollida.

Karate tehnikad... rohkem, kui arvata võiks

Ehkki karated seostatakse kaasajal peaasjalikult löömisega (ning löökidest omakorda vaid kolme-nelja turniirikarates enim kasutust leidvaga), ei saa enesekaitseks harjutatav süsteem end selliselt piirata. Paljud piirangud tehnikatevalikus on ju alguse saanud tõdemusest, et spordivõistlustel neid kasutades saaksid sportlased rängalt vigastada ning järelikult tuleb need võistlusreeglitega üldse ära keelata. edasine areng on samuti ennustatav: harjutades konkreetsete võistluste jaoks, harjutatakse konkreetselt neid tehnikaid, mida võistlustel kasutada tohib. Enesekaitseolukorras puuduvad aga kaitsvad reeglid ning vägivaldse konfrontatsiooni eesmärgiks ei ole hea tervis ja meelelahutus: ründajal on rünnatava tervisest ükskõik, rünnatav võib aga kaotada nii nõutud rahakoti kui oma elu, kui ründajat kahjustada pelgab. Seades eesmärgiks efektiivse enesekaitse, haarab Koryu Uchinadi endasse järgmised tehnikagrupid:

* Löömine ja blokeerimine
* Keha valutundlike punktide mõjutamine vajutades või pigistades
* Liigeste manipuleerimine
* Kägistamine
* Tasakaalu häirimine
* Maasvõitlus

 

Juured on näha

Koryu Uchinadile on iseloomulikud okinawalikult suhteliselt kõrged asendid, karate hiina algupära rõhutavad ringliikumised ning rõhk pigem voolavusele liikumises kui rohkele toorele jõule. Koryu Uchinadi rõhutab liikumise loomulikkust – jäikade pikkade asendite asemel eelistatakse väikesi samme ja libisevat liikumist, Põhitehnikas rõhutatakse puusade tööd jõu genereerimisel ja tehnika sooritamisse kogu keha haaramisel (pöörded, vibratsioon, raskuskeskme tõstmine ja langetamine). Löökide tõrjumisel on eelistatud libisevad ning pehmelt möödajuhtivad blokid. Lisaks on iseloomulikud blokeerimistehnikad, mis on kombineeritud haaretega (nt kake uke). Blokeerimistehnikaist saabki vaid tinglikult rääkida – Koryu Uchinadi käsitluses on liigutustele antud nimetused vaid tinglikud ega piira kuigivõrd nende tegelikku kasutusala. Nii on tõusev käsivarreblokk (age uke) näiteks lihtsasti tarvitatav küünarvarrelöögina vastase kaela pihta, väljast sissepoole suunatud keskmise kõrgusega küünarvarreblokk (soto uke) võimaldab traumeerida vastase küünarnukki ning näiteks seest välja sunatud küünarnukiblokk (uchi uke) aitab vabaneda randmehaardest, sealjuures avades vastase külje löökide jaoks.

Ehkki “vana kooli” karates ei tuntud ei jalalööki kaarega (mawashi geri) ega jalalööki küljele (yoko geri), on mõlemad Koryu Uchinadis praktiseeritavad koos kõikide muude võimalike jalalöögitehnikatega – Koryu Uchinadi on Okinawa juurtega, ent siiski kaasaegne võitluskunst. Koryu Uchinadi tasakaaluhäirimise tehnikaid on põhitehnikate loendis kokku üle viiekümne; maasvõitlusdrill koosneb rohkem kui seitsmekümnest erinevast tehnikast, kägistushaardeid on põhitehnikate kataloogis rohkem kui kolmkümmend. Kuis siis nii, et karates ka väänatakse ja harrastatakse maasvõitlust? Uurides karate ajaloo seda perioodi, mida ei tähista japaniseeritud ning hiljem võistlusspordiks muutunud karate võidukäik, selgub, et karate pioneerid ei põlanud ära ei üht ega teist – oleks ka lühinägelik enesekaitseks kasutatavaid tehnikaid mingil arbitraarsel alusel piirata või näiteks lihtsalt mitte tegeleda osade harjumuslike vägivallaaktidega – seeläbi oleks ju karateka end keset võitlust maast selili leides üsna abitu.

Koryu Uchinadi põhiline tehnikaarsenal on küll süstematiseeritud erinevatesse paarisdrillidesse ning sooloharjutustesse, kuid drillidesse koondatud tehnikad ei kujuta endast ammendavat loendit – kuivõrd peamiseks on see, et tehnika ka reaalselt toimiks, on igal võitlejal välja kujunenud oma individuaalne tehnikaarsenal, milles lisaks põhitehnikatele veel isiklikust kogemusest õpitud lisandeid ja modifikatsioone. Vastupidiselt paljudele võitluskunstidele ja koolkondadele soosib Koryu Uchinadi igati õppimist ka väljaspool oma kooli – ka see õppimisvabadus oli vana kooli karatele väga iseloomulik. Piirangud ja keelud kooliväliselt õppida on omased pigem ärihuvidest ja organisatsioonipoliitikast läbi imbunud kaasaegsele karatemaailmale.

 

Harjutusvara ja metoodika

Koryu Uchinadi rajaja Patrick McCarthy arvates on enamuse karatestiilide harjutusvara puhul probleemiks selle süsteemitus. Põhitehnika on moondunud ning ei ole muutmata kujul reaalses võitluses kasutatav; paarisharjutused lähtuvad ebareaalsetest ründestsenaariumitest, mida näib dikteerivat pigem stiliseeritud kihon kui tõenäolisim rünnak teise isiku poolt; kata on aga mõlemast kaugel eemal ega oma mingit ühendust põhitehnikate ega paarisharjutustega. Kui aga sellist ühendust luua on üritatud, siis pigem katat stiliseerides, et ta kihoni moodi rohkem välja näeks. Koryu Uchinadi eripäraks ongi kogu tehnikaarsenali koherentsus ja harjutusvara üksikute elementide tihe omavaheline side. Ehk ongi ajalooliselt välja kujunenud kunstide süsteemitus evolutsioonilise arenguga kaasnev paratamatus, mille vastu aitab vaid äkiline raputus sihikindla süstematiseerimise näol? Kuivõrd Koryu Uchinadi lähtub eeldusest, et karate eesmärgiks on reaalne enesekaitse harjumuslike vägivallaaktide vastu, õpitakse ka üksikuid tehnikaid paarilisega ja paarilise peal. Uue tehnika õppimise esimeses etapis on paariline pigem passiivne ning laseb tehnikat enda peal erilise vastupuiklemiseta sooritada. Hiljem on aga paarilise ülesandeks vastu hakata, et tekiks ettekujutus reaalsest võitlusolukorrast ning tehnika toimivusest vasturabeleva vastase peal. Mnemoonilise abivahendina on sama liiki tehnikad seotud erinevateks paarisdrillideks. Samuti on osa nn kontekstuaalseid drille, kus kokku on seotud tehnikad mitte oma liigikuuluvuse järgi, vaid vastavalt sellele, kuidas nad loomulikult inimkeha anatoomiat ja füsioloogiat arvestades võiksid üksteisega reaalses võitluses seostuda (näiteks loob löök vastase sääre pihta olukorra, kus vastane rohkem või vähem ette kallutab. See omakorda avab hea võimaluse lüüa vastasele vastu kaela või pead või tähelepanu kõrvale juhtivat efekti kasutades vabaneda haardest või liigeselukust).

Koryu Uchinadi suhtumine katasse on samuti kantud ideest, et karate on praktiline enesekaitsekunst. Paljudes karatekoolkondades on tavaline see, et kata õppimisel alustatakse katast kui sooloharjutusest ja seejärel heal juhul käsitletakse ka selle harjutuse rakendusi (mõned neist sealjuures reaalsusest vägagi kaugel). Koryu Uchinadi lähenemine on vastupidine eelkõige seetõttu, et kata üksinda ei saa õpetada enesekaitset – kata saab olla vaid enesekaitsetehnikate õppimise kulminatsioon, kus juba omandatud enesekaitsetehnikad seotakse sooloharjutuseks. Sooloharjutuse eesmärgiks on olla nii mnemooniliseks abivahendiks kui ka harjutuseks, mille abil saavutada paljude tehnikate ja liikumiste sooritamisel automatism ilma paariliseta harjutades. Selle viimase eesmärgi puhul on muidugi oluline see, et kata liigutusi liigselt ei stiliseritaks. Liigse stiliseerimise puhul säilib küll mnemoonika-aspekt, eeldades, et õpilane on kata sisuks olevaid tehnikaid paarilisega harjutanud, kuid lihasmälusse treenitakse liigutust, mis reaalselt sellisena ei toimi. Seetõttu ongi sagedased juhtumid, kus Koryu Uchinadi harjutajad sama katat sooritavad detailides erinevalt – kõik sõltub konkreetsest enesekaitsetehnikast, mida katast välja loetakse ning sellest, kuidas konkreetne harjutaja on suutnud tehnika enda jaoks toimima panna. Koryu Uchinadi ametlikus loendis on 17 katat, kuid see ei ole piiriks – eriti need, kes enne Koryu Uchinadi poole pöördumist mingit muud karatestiili harrastasid, on avastanud, et ka nende varasemad katad on neile paremini mõistetavaks muutunud – peaasjalikult seetõttu, et harjutaja saab paremini aru, mida katast otsida.

kas eelnevast saab siis välja lugeda, et iga harjutaja Koryu Uchinadi karate on pisut erinev teiste omast? Praktika näitab, et just nii ongi. Olgugi, et Koryu Uchinadi keskmes on harjutused ja drillid, mille on välja töötanud Patrick McCarthy ise, tegelevad Koryu Uchinadi õpetajad üle maailma igaüks oma vajadustest lähtuvalt arendustööga, mõeldes välja drille ja harjutusi, mis just nende arvates aitavad enesekaitseoskust parandada.